Abipakett Kreekale

Otsustada Kreeka abipaketi küsimuses on selgelt keerulisim otsus. Häid lahendusi nagu poliitikas tihti, selles küsimuses kindlasti ei ole. Seega on vaid halb ja väga halb variant. Toetada Kreekat, tähendab sellele riigile karme meetmeid ja reforme riigile ja rahvale, kes on harjunud elama sootuks teisiti.  Memorandumile vastu olla tähendaks aga sootuks suuremat teadmatust. See on minu enda jaoks peamine argument, miks teha väga halva otsuse asemel halb otsus. On veel üks argument – meie ise oleme olnud senini Euroopast suured saajad nii eelnevatel aastatel kui ka järgnevatel. Kui tahame olla saajate hulga ka tulevikus, siis on paraku loogiline, et peame osalema ka otsustes, mis meile tulevikus kulusid võivad tuua.

On selge, et selle otsuse tulemusena jääb Kreekal iseotsustamist vähemaks. Alternatiiv olnuks Kreekal eurotsoonist ja –liidust lahkuda. Aga Kreeka valis raske, aga tõenäoliselt mõistlikuma tee – kärped. Meie teame kui keeruline see on. Aga avatud majandusega maailmas ei ole võimalik hoida omaette ja jääda üksi. Nende kärbete tulemusel peaks Kreekas eelarvepositsioon paranema 5-6 miljardi euro võrra nii käesoleval kui tuleval aastal.

Ma loodan, et Kreeka suudab pidada kinni enesele võetud kohustustest. Et Kreeka rahvas mõistab neid keerulisi ja vajalikke kärpeid ning meeleavaldused ei pöördu millekski hullemaks.

Kõrgharidusest uue seaduse valguses

Täna kiitis Riigikogu heaks kõrghariduse ümberkorraldamise. 2013 aastast on sisseastujatel võimalus lõpetada õpingud ülikoolis maksumaksja arvel st tasuta.

Ligipääs kõrgharidusele muutub paremaks.

Sisseastumine toimub uue korra järele lävendipõhiselt. See tähendab, et ülikool kehtestab sisseastumiseks tingimused ning kõik kes tingimustele vastavad ning täitavad õppekava 30 EAP ulatuses, saavad seda teha tasuta. Ei ole enam eraldi kriteeriume neile, et tasuta saab ühtedel alustel ja raha eest teistel alustel õppida.

Kes siis ikkagi saavad tasuta õppida?

Tasuta õppida saavad kõik, kes täidavad õppekava täies mahus. Loomulikult ei ole see tasuta kõigile, kes tahavad ja mahus mida tahavad. Õigused on kooskõlas kohustust ja vastutusega. Maksumaksja kulul saavad õppida võimekad ja õppimisest huvitatud üliõpilased, kes peavad igal semestril koguma vähemalt 30 EAP.

Kas ja mille eest on võimalik ülikoolil tasu küsida?

Ülikoolil tekib õigus, mitte kohustus, küsida üliõpilastelt osalist tasu nn saamata jäänud punktide eest. Kuigi üliõpilased on selles osas valjuhäälset protesti avaldanud on igati loogiline, et tasu saab ikka siis kui töö on tehtud. See on minu meelest kõikide suhtes õiglane.

Ja nendele kes ei saa täisajaga õppimisele pühenduda ja tahavad seda teha töö kõrvalt jääb võimalus õppida eksternina. Nii olen ka mina ise lõpetanud.

See on üle pika aja konkreetne ja oluline samm, kus minnakse sõnadelt tegudele. Kui me tihti vaid pidevalt räägime, et inimene on ainus oluline ressursse Eestis, siis selle eelnõuga me ka toetame inimest ja tema püüdlusi.

Kõrgharidusreformist ja meeleavaldustest

Tänane päev oli küllalt vastuoluline ja mõneti arusaamatu. Üle-Eesti, Toompeast Võru ja Kuressaareni avaldasid noored meelt kõrgharidusreformi vastu. Toompeal oli lisaks üliõpilasaktivistidele näha ka opositsioonierakondade noori aktiviste ja nende pahameel selles kontekstis mõistetav.

Segaseks aga jääb see, mille vastu siis tegelikult ollakse ja kas sellest ise ikka täpselt aru ka saadakse. Tänase kõrgharidussüsteemi jätkudes on demograafilist situatsiooni arvestades 4 aasta pärast selles sektoris ca 40 miljonit eurot vähem kui täna. Seda on umbes samapalju kui täna erasektorist kõrgharidusse vahendeid juurde tuleb. Tänase süsteemi kokkukukkumisele on viidanud nii OECD 2007 aasta analüüs kui Riigikontrolli märgukiri, seega on muudatused paratamatud.

Eesti on edukas, sest me oleme teinud julgeid ja keerulisi otsuseid. Tasuta kõrghariduse temaatika on kindlasti üks näide meie julgetest sammudest. Loodan, et õige pea jõuab kooskõlastusringilt Riigikogusse ka vajaduspõhiste toetuste eelnõu ning saame ka selle menetleda ning kiirelt rakendada. Valdavalt liigutakse maailmas vastupidises suunas ehk pigem kasvab eraraha kõrghariduses. Kuivõrd Eesti kõige olulisem ressurss on inimene, siis on ülimalt loogiline ja viimane aeg, et me senisest enam inimesse investeerime. Ainult haritud inimese ja tema panustamise läbi on meil võimalik ühiskondlikku kogurikkust kasvatada.

Minu arvates on tulevane süsteem võrreldes tänasega õiglasem. Täna pääsevad noored kõrgkooli, kas läbi eksamisõela riikliku koolitustellimuse kohtadele või oluliselt madalama lävendiga end ülikooli sisse ostes. Tasulistel kohtadel olevad üliõpilased peavad maksma kogu ülikooli vältel, praktiliselt sõltumata oma õpingutulemustest. Täna on ülikooli saada raske, kuid välja kukkuda on sealt veelgi raskem. Raha on määravam kui inimese akadeemilised võimed, mistõttu nii mõnigi andekas noor võib jääda seetõttu ülikoolist üldse välja. Loomulikult on tarvis tulevikus pingutada, et oma 30 EAP kätte saada. Aga ka tulevikus ei maksta kusagil vaid tööl käimise eest.

Mõneti üllatab mind meie tulevaste ja tänaste üliõpilaste suhtumine, sest just nende jaoks muutub olukord paremaks. Reformi läbiviimine võimaldab järgnevatel aastatel ühe üliõpilase tarbeks kasutatava raha kahekordistada.

Nii Tartu kui Tallinna Tehnikaülikool kuuluvad maailma parimate kõrgkoolide hulka ning need, kes tahavad pühenduda õppimisele saavad seda pärast eelnõu rakendumist teha tasuta. Ehk Eestist saab tulevikus maailmatasemel kõrghariduse tasuta.

Pühajärve Põhikooli poolt

Head Pühajärve kooli toetajad,

Ma peaksin olema täna koos teiega, aga kahjuks töökohustused ei võimalda. Paljudega kohtusime möödunud neljapäeval ja sealt sain ma taas suure hulga kindlust, et oleme üheskoos ajanud vajalikku ja õiget asja. Ei ole liiga palju asju, mis meid seovad ja pidevalt suhtlema panevad. Meie lapsed ja nende tulevik läbi Pühajärve Põhikooli on meid pannud seda tegema. Meie lastest on saanud meie ühendaja ja seeläbi kooli toetaja. Just nõnda olen mina meid alati käsitlenud. Meie ei ole valla (valitsuse/volikogu) ja tema tegevuse vastu vaid Pühajärve Põhikooli poolt.

Ma mõistan ka valda, kes püüab oma koolivõrku korrastada. IRL poliitikuna on mul hea meel, et tegeletakse tuleviku planeerimisega. Aga kui ka teha kõige õigemat asja, aga teha seda valesti, siis ei ole sellest asjast enam asja. Ja Pühajärve Põhikooli saaga on minu meelest just selline. Mäletatavasti algas see vallavanema ja abivallavanema ringsõiduga 1 klassi astuvate vanemate juurde, kes teatasid, et I klassi ei avata, siis direktori alusetu vallandamine ja ennistamine, siis taaskord I klassi mitte avamine. Vahepeal telliti valla hariduse arengukava, kus aktiivselt osalesime, aga meie ettepanekuid ei planeeritudki arvestada. Kas on võimalik kooli elu veel kuidagi ebastabiilsemaks muuta. Mul on keeruline seda kujutleda. Meie oleme teinud kõik, et oma lastele parimaid võimalusi saada ja peame selleks õppimisvõimaluseks Pühajärve Põhikooli. Me oleme esitanud oma nägemusi ja ettepanekuid. Aga meile ei ole suudetud selgelt esitleda mida on võimalik meil muudatustest võita, kuigi usun, et seegi on kindlalt olemas. Täna teame vaid, et riigi rahastamine on selline, et vald loobub enam kui 60 000 eurost aastas. Aga mida plaanitakse teha koolihoone ja muuga ei ole meile teada. Räägitakse kokkuhoiust, aga konkreetseid numbreid ei näita keegi. Me toetame tegevusi, mis arvestavad valla inimesi ning muudavad meie elu paremaks nii täna kui tulevikus. Me oleme valmis toetama asju, mida mõistame ja mille taga on arvutused.

Ma olen meie koosviibimistel osalenud mitte poliitiku vaid ennekõike lapsevanemana. Pühajärve kool on hetkel minu kodule kõige lähemal ja olen lähtunud, et see on minu laste kool tulevikus. Ma olen väikeste koolide toetaja. Aga väikesed koolid ei saa asuda suurtes ja kulukates hoonetes. Omavalitsus peab tegema kõik, et kulusid kokku hoida. Oleme selleks varasemalt pakkunud välja lasteaia ja raamatukogu kolimise koolihoonesse ning vajadus on kooli küttesüsteem kaasajastada. Selleks aga pole omavalitsus midagi teinud. Me peame jääma oma ettepanekute juurde. Me peame hoidma kokku. Vaid koos suudame oma laste tuleviku eest kõige parimini seista.

Täna mõtetes aga õige pea juba ühes teiega

Priit Sibul Risttee külast

Põhikooli poolt või valla vastu?

Mäletan kui prof Taagepera omal ajal rääkis heast näitest USA-s, kus kodanikud koondusid, et seista oma ühiste huvide eest. See oli teema, mis seostus uue kiirtee ehitusega ja oleks olulisel määral mõjutanud kohalike elu. Kogukond istus, kooskõlastas oma seisukoht ja lepiti avaliku võimuga kokku.

Just samasugust inimeste koondumist oma huvide eest seismisel on saatnud Pühajärve Põhikooli saaga. Minu jaoks on see ülimalt eeskujulik näide, kus inimesed soovivad kaasa rääkida oma elukorralduses. Inimesi seovad nende laste õppimisvõimalused Pühajärve Põhikoolis. Kahjuks aga ei ole meie avalikkus sellisele aktiivsusele valmis veel vastama, vähemalt mitte tänased Otepää võimumehed. Vald on püüdnud korduvalt ja ebaõnnestunult oma koolivõrku ümber korraldada. Tegelikkuses siis Pühajärve Põhikooli sulgeda, aga kahjuks ei ole osatud kogukonda õigel ajal ja õigesti kaasata. Samuti ei suuda vald tegelikult küsimustele vastuseid anda. Olen ka ise mitmetel koosolekutel osalenud ja võin seda kinnitada. Tänase üldhariduse rahastamismudeliga jääb vallal Pühajärve Põhikooli sulgemisel  vallal riigilt saamata rohkem kui 60 000 eurot. See ei ole muidugi ka ideaali lähedane rahastamise süsteem.  Seda milline plaan on vallal koolihoonega ja kui palju suudetakse vahendeid kokku hoida ei ole esitatud.

Minule tundub, et asjad on ammu nõnda kaugele jõudnud, et ühe omavalitsuse sees ei õnnestugi enam normaalselt koolivõrku korrastada. Vähemalt seni on tulemused näidanud, et hulk lapsi viiakse teistesse koolidesse. Keegi teeb seda trotsist, kellelegi on mõni teine kool lähemal, mõni teine sümpaatsem kui oma omavalitsuse teine kool. Minu arvates tuleks koordineeritumalt seda koolivõrgu korrastamist korraldada. Seetõttu tunduvad mulle minister Aaviksoo käigud loogilised. Halduskorraldust ja haridusvõrku ei ole vaja mitte ainult ümber korraldada, vaid seda on tarvis teha ka õigesti. Ja Otepää ei ole kindlasti koht, millest saaks eeskuju võtta.

Seadustest, samasoolistest ja IRL-st

Ajaleht kirjutas, et: “IRL teatas küll läinud nädalal, et kehtivas korras ei ole tarvis muudatusi teha, kuid see otsus lõi hiljem kõikuma. IRL istub selles küsimuses aruteluks veel kord maha ja kui teema on lahti harutatud, lastakse uue seaduse riigikokku jõudmisel hääletamine tõenäoliselt vabaks ehk saadikud saavad tegutseda oma südametunnistuse järgi.”

See on huvitav, sest minule teadaolevalt arutasime seda küsimust eestseisuses. Eestseisuse otsus oli konkreetne ja lühike:  seisukoha kujundamiseks mitteabielulise kooselu õigusliku regulatsiooni küsimuses toetab Erakond Isamaa ja Res Publica Liit senist olukorra säilitamist.

Ehk eestseisus üksmeelse otsuse kohaselt ei näe me mingit vajadust seadusandlikeks muudatusteks. Ja minu otsus on endiselt sama konkreetne ning ei ole kõikuma löönud.

Minu jaoks on asjad pigem vastupidi. Peame riigina aitama perekonda (mis koosneb vähemalt mehest ja naisest) kui institutsiooni tugevdada. Mõned mõtted mul on, aga kui kellelgi on häid ettepanekuid, siis ootan neid meeleldi.

Reedel 07. oktoobril koguneb Põlvamaa vaimulik mõttekoda, kus osaleb külalisena semiootik Mihhail Lotman ning teemaks on perekond ja armastus.

Traditsioonilise peremudeli toetuseks

Muutused, globaliseerumine, kiirus on kaasaega hästi kirjeldavad sõnad. Kui palju mõtleme sellele, mida tegelikkuses tahame ning mida hoidma peame. Liiga tihti jookseme kaasa peavooluga mõistmata, kuhu me tegelikult välja jõuame ja kas seda siis ka tahame.

Me peaksime palju rohkem mõtlema sellele kuidas toetada traditsioonilist, naise ja mehe vahelist, peremudelit. Suures vabaduse tuhinas oleme unustanud vabadusega kaasneva vastutuse. Ühel hetkel saab sellest tava ja me kardamegi vastutust igas asjas. Kaasa arvatud perekonnas.

Peaks olema igaühele iseenesest mõistetav, et kui tahame Eesti riigi ja rahvana elama jääda, siis on oluline anda kindlust ja toetada perekonda. Perekonda, kus on mees ja naine. Mul on ülimalt hea tunne, et ka tänane erakonna eestseisus toetas seadusandlikul tasandil selles küsimuses olemasoleva olukorra säilimist.

Mulle tundub, et muudatuste tahtjaid ei tea pahatihti kuhu tahavad välja jõuda. On muidugi ka võimalik, et avalikkuse eksitamiseks tegeletakse lihtsalt jama ajamisega. KAS IKKA TEGELIKULT KA UUDSUSE JA AVATUSE SUUNAS? Kartsin ja rääkisin juba mõnda aega oma lähedastele tuttavatele, et on vaid aja küsimus millal saabuvad ka meile “targad”, kes räägivad vajadusest põhjalike muudatuste järele kirikus. Nii nagu mõne aja eest toimusid tõsised arutelud Soomes. Üleeile jõudis kõigi meieni “humanistliku kristluse manifest”.  Küllaltki kummalise taotlusega dokument, mis erineb ametlikust liinist olulisel määral.

Võibolla on seda diskussiooni vaja. Loodan, et see aitab kaasa ka nende inimeste koondumisele, kes seni kehtinud arusaamu ja tõekspidamisi toetavad.

Mina ei koosta manifesti. Kutsun üles säilitame külma närvi ja jahedat pead. Hoiame traditsioonilist peremudelit ja mõtleme, kuidas seda tugevamaks muuta.

Setomaa toetusrühm arutas viisatemaatikat ning arenguprogrammi jätkumise vajalikkuse üle

Täna kogunes Riigikogu Setomaa toetusrühm esimesele sisulisele koosviibimisele. Kohal olid ka külalised Setomaalt – ülemsootska Ahto Raudoja, Setomaa Kongressi peavanem Vello Lõvi ning sootska Õie Sarv, Setomaa Valdade Liidust esimees Margus Timmo ja kultuuripealik Aare Hõrn ning Setomaa Käsritöökogo esindas Maarika Ahven.

Toetusrühma liikmed said ülevaate hetkel Setomaa ees seisvatest ülesannetest, probleemidest ja lahendustest. Olulise küsimusena tõusis viisadega seonduv. Hetkel on tegevus päris peatunud. On oluline, et viisade kompenseerimisega seotud segadused võimalikult kiiresti laheneksid ning tegevus lähiajal jätkuks. Pikemas perspektiivis on oluline saavutada kodanike võrdne kohtlemine mõlemal pool piiri. Ehk me peame liikuma kohalikele inimestele, kellel on tarvis üle piiri käia, pikaajaliste viisade andmise suunas.

Teiste oluliste küsimustena, mis täna kerkisid ning millega toetusrühm täiendavalt tulevikus peab tegelema on: Petseri II keskkooli ja hoone tuleviku ja staatuse küsimus; Setomaa arenguprogrammi tulevik; Unesco tegevuskavast tulenevad tegevused.

Isiklikult pean oluliseks, et järgmise perioodi tegevusi jälgiksime tugevas seoses Unesco tegevuskavast tulenevate ülesannetega. See ühelt poolt garanteerib riigi poolt võetud kohustused nii Unesco kui teisalt tagab ka kohaliku kogukonna elujõulisuse.

Lepiti kokku, et järgmine kohtumine toimub suveperioodil Setomaal.

Riigikogus asutati Setomaa ja Kodanikuühiskonna toetusrühmad

 

Eile 11. aprillil (taas)asutasime Riigkogu Setomaa toetusrühma. Toetusrühmaga liitusid Riigikogu liikmed: Juku-Kalle Raid, Ülo Tulik, Kalvi Kõva, Tarmo Tamm, Peeter Laurson, Meelis Mälberg, Inara Luigas, Priit Sibul. Urve Palo ja Toomas Tõniste. Toetusrühma aseesimees on Urve Palo ja esimees mina.

Loodan juba lähiajal kohtuda ka Setomaa esindajatega, et arutada läbi eesseisvad ja pakilised küsimused. Setomaa jaoks oli ka täna oluline päev, sest regionaalminister Kiisler allkirjastas ja kinnitas Setomaa arengu programmi nõukogu koosseisu.

Teine minu jaoks olulise toetusrühma moodustamine toimus Riigikogus täna. Nimelt sai taasasutatud kodanikuühiskonna toetusrühm, sellegi eestvedajaks valiti mind.  Loodan, et meil õnnestub omalt poolt kaasa aidata kodanikuühiskonna arengule. Senini olen selles valdkonnas osalenud konkreetsete MTÜ-de tegevustes ja seda korteriühistu juhtimisest kuni külaliikumise ‘(MTÜ Kappermäe Selts) kuni haridusseltsideni välja  (Rosma Haridusselts, Jakob Hurda nimeline Põlvamaa Rahvahariduse Selts ning vastloodud Maarjamaa Haridusselts).

Otepää võimuliit püüab taaskord Pühajärve kooli sulgeda

Juba nädalapäevad on Otepääl taaskord väga närviline. Kuigi paljud on lasknud end uinutada jutust, et midagi e juhtu. Täna sain kõne Orava vallast: Priit, mis jama teil seal toimub? Pühajärve kooli tahetakse kinni panna ning asemele teha hooldekodu. Eile räägiti Pühajärve sulgemisest ka Valgamaa teises otsas. Pole kahtlustki, et tahetakse kinni panna.

Umbes kuu aja eest sattusin Otepääl sündmusele, kus kohalikud reformierakondlased ei andnud suurt asu olla. Küll heitsid ette, et kuidas ma julgen Pühajärve kooli eest seista ja neid segada. Ja kuidas ma ametnikuna julgen käima protestiaktsioonidel jne jne jne.

Kahjuks ei ole kõigile veel ikka selge, et see pole minu jaoks pelgalt poliitiline aktsioon. See on minu kodule lähim kool. See on hea kool. Olen ise alustanud väikeses koolis ja tean, et see on hea, kuigi kallis.

Küsimus on lihtne, kelle heaks töötab kohalik omavalitsus. Otepääl on alati leitud vahendeid, et toetada Tehvandi spordikeskust, Tartu maratoni, inimeste töölt vabastamise eest makstakse hüvitist jne. Järelikult vahendeid on, aga prioriteedid on lihtsalt paigast ära.

Arutasime teemat IRL Valgamaa piirkonna juhatuses:

Pressiteade 23.03.2011

IRL Valgamaa piirkonna juhatus: Pühajärve Põhikool peab säilima.

Isamaa ja Res Publica Liidu Valgamaa piirkonna juhatus arutas Otepää vallas toimuvaid arenguid seoses plaaniga korraldada ümber valla haridusvõrk.

Meile on hästi teada, et õpilaste arv väheneb, aga Valgamaa suuruselt teise põhikooli pidamine ei käi Otepää vallale täna üle jõu. Valgamaa piirkonna juhatuse liikme ja Otepää vallavolikogu liikme Jaanus Barkala arvates on see prioriteetide seadmise küsimus. „Meie arvates on Pühajärve Põhikool väga tugev kool ning peame tegema kõik enesest oleneva, et lastevanematel oleks võimalik valida piirkonnas erinevate koolide vahel“ ütles Barkala.

Otepää vald on oma loodusliku rikkuse ja eripära poolest väga mõnus paik maal elamiseks. Maaelu on väärtuslik kui infrastruktuur toimib. Pühajärve Põhikool on oluline infrastruktuuri üksus Otepää vallas. Esiteks aitab kool kinnistada kohapealseid väärtusi – kool pälvis 2007.a projekti „Roheline kooliõu – Hea idee ja väärt tegu rohelise mõtteviisiga koolis” läbiviimise eest Eesti Vabariigi Presidendilt tiitli Eesti kaunis kool.

„Pühajärve Põhikooli olemasolu loob lastevanematele võimaluse valida oma lapsele sobiliku hariduskeskkonna. Valikuvõimaluse puudumine tähendab vabaduse puudumist ja vähendab sellega elukvaliteeti“ tõdes juhatuse liige ja Riigikogusse valitud Põlva maavanem Priit Sibul.

Seega toetame ja peame vajalikuks valikuvõimaluste olemasolu haridusmaastikul ka Otepää vallas. Üheskoos arendame Pühajärve Põhikooli edasi. Pühajärve Põhikoolil on suur eeldus kujuneda looduskallakuga kooliks ning olla Otepää Looduspargile partneriks. Et vorm vastaks sisule ja võttes aluseks tuleviku perspektiive, teeme ettepaneku:

1. Tagada kooli säilimine

2. Muuta KIK-i abiga koolihoone energiasäästlikumaks

3. Koolisööklas eelistame tervislikku toitu

4. Lasteaiarühmad kolime koolihoonesse

Lisainfo:

Jaanus Barkala, 5036109

Või

Priit Sibul, 5248433