2011 on Põlvamaal mäletamisaasta

Esmaspäeval 03. jaanuaril kui üle kogu Eestimaa kõlas kirikukellade helin ning toimus Vabadussõjas langenute mälestamine kogunes tänavu aasta esimest korda ka Põlvamaa “sambaklubi”.

samba2

Koos Kaitseliidu Põlvamaa maleva ning Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola´ga kuulutasime tänavuse aasta maakonnas mäletamisaastaks. Meie eesmärgiks on tõsta esile ning tähistada riigi ja rahva jaoks olulisi tähtpäevi senisest aktiivsemalt. Meil ei tegeleta üheski instantsis läbimõeldult ja pidevalt oma riigi tunnustamisega. Ja ometi oleme imestunud ja kurvad kui loeme, et juba rohkem kui mitukümmend tuhat üle saja tuhande kaasmaalase on leidnud enesele mõnusama elamispaiga kusagil mujal. Me ei oska märgata ja väärtustada, seda mis meil olemas on. Meile on rohkem omane kirumine.

Aga, miks just mäletamisaasta? Just nimelt mäletamis-, mitte mälestamisaasta. Huvitaval kombel olen märganud, et kõik tähtpäevad on meil pigem kurvameelsed ja olulisim näikse neil sündmustel olevat mälestussamba jalamile pärgade viimine. Kindlasti, ei ole minu sooviks, et me ei mõtleks või ei oleks tänulikud neile, tänu kellele võime riiki pidada. Aga me teeme seda ühtviisi nii pidupäevadel (24.veebruar või 23. juuni) kui ka kurbade sündmustega seotud tähtpäevadel (03.01, 02.02, 25.03 või ka 14.06). Me püüame tänavu aasta jälgida senisest tähelepanelikumalt päevade sisu ning neid siis vastavalt ja väärikalt ka tähistada.

Raamatus “Meie inimesed”, mis anti välja Eesti Vabariigi 90-ndaks juubeliks mõtiskleb lavastaja, näitleja ja õpetaja Lembit Peterson järgmiselt: “… Mulle tundub, et eestlane on tänaseni jäänud põhiolemuselt maarahvaks. Üks mu sõber pidas plaani päriseks Eestist lahkuda. Talle pakuti pikaajalist diplomaadikohta Vahemere piirkonnas. Ta loobus. Minu miks-pärimisele vastas ta, et ei tea. Vist see soode lõhn. Seal ei ole seda soode lõhna. Mõtlesin siis, kui ilusti ta oskas vastata. Vahel mulle tundub, et igal eestlasel on siin oma soolõhn. Kuidas lõhnab minu Eesti “… mu lehkav Isamaa …”. Mis mind siin hoiab kinni, mis seob mind selle maaga? Isegi kui ta on enamasti nii kidur, vihmane, porine, pilvine”…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.