Mäletan kui prof Taagepera omal ajal rääkis heast näitest USA-s, kus kodanikud koondusid, et seista oma ühiste huvide eest. See oli teema, mis seostus uue kiirtee ehitusega ja oleks olulisel määral mõjutanud kohalike elu. Kogukond istus, kooskõlastas oma seisukoht ja lepiti avaliku võimuga kokku.
Just samasugust inimeste koondumist oma huvide eest seismisel on saatnud Pühajärve Põhikooli saaga. Minu jaoks on see ülimalt eeskujulik näide, kus inimesed soovivad kaasa rääkida oma elukorralduses. Inimesi seovad nende laste õppimisvõimalused Pühajärve Põhikoolis. Kahjuks aga ei ole meie avalikkus sellisele aktiivsusele valmis veel vastama, vähemalt mitte tänased Otepää võimumehed. Vald on püüdnud korduvalt ja ebaõnnestunult oma koolivõrku ümber korraldada. Tegelikkuses siis Pühajärve Põhikooli sulgeda, aga kahjuks ei ole osatud kogukonda õigel ajal ja õigesti kaasata. Samuti ei suuda vald tegelikult küsimustele vastuseid anda. Olen ka ise mitmetel koosolekutel osalenud ja võin seda kinnitada. Tänase üldhariduse rahastamismudeliga jääb vallal Pühajärve Põhikooli sulgemisel vallal riigilt saamata rohkem kui 60 000 eurot. See ei ole muidugi ka ideaali lähedane rahastamise süsteem. Seda milline plaan on vallal koolihoonega ja kui palju suudetakse vahendeid kokku hoida ei ole esitatud.
Minule tundub, et asjad on ammu nõnda kaugele jõudnud, et ühe omavalitsuse sees ei õnnestugi enam normaalselt koolivõrku korrastada. Vähemalt seni on tulemused näidanud, et hulk lapsi viiakse teistesse koolidesse. Keegi teeb seda trotsist, kellelegi on mõni teine kool lähemal, mõni teine sümpaatsem kui oma omavalitsuse teine kool. Minu arvates tuleks koordineeritumalt seda koolivõrgu korrastamist korraldada. Seetõttu tunduvad mulle minister Aaviksoo käigud loogilised. Halduskorraldust ja haridusvõrku ei ole vaja mitte ainult ümber korraldada, vaid seda on tarvis teha ka õigesti. Ja Otepää ei ole kindlasti koht, millest saaks eeskuju võtta.
Priit Sibula arvamusplats 