Põlvamaal kuulutati aasta ema 2012 välja juba eile. Põlvamaa Meeskoor koos maavanema ja maavalitsuse abiga korraldas seda juba neljandat aastat. Mul on hea meel, et tänavu aasta oli nominente 11, seda keerulisem oli muidugi ka valik. Ja kuigi sobinud oleksid absoluutselt kõik esitatud emad, on mul siiski eriti hea meel, et see tiitel läks Diana Asur´le. Dianat on mul endalgi au tunda, tegemist on ühe äärmiselt armsa inimese, õpetaja, waldorfpedagoogika asjatundja ning aktiivse eestvedajaga.
Samal ajal kui Põlvamaal aasta ema välja kuulutati olid enamus mehed proovis. Sest emadepäeva kontsert toimub meil koos Võrumaa meeskooriga pühapäeval kultuurimajas Kannel algusega kell 16.
Reedel esindasime Põlvamaa Meeskooriga koos Andres Lehestikuga. Pidasin meeskoori nimel ka pidukõne, mis oli alljärgnev:
Vanema roll on siin maises elus kindlasti kõige ilusam ja keerulisem. Ma olen lapsevanem, kahe lapse isa. Vanemate rollid on väga erinevad. Ma ei tea, kas ema rolli eripära peitud elu loomises ja andmises, lapse sünnieelses perioodis või milleski kolmandas, aga ma tean, et emaarmastus on kordumatu ja asendamatu. Emadepäev peab meile kõigile meenutama ema erilist rolli, tähtsust ja ülesandeid lastele, emadele enestele, isadele ja kogu rahvale. See on päev selleks, et lapsed mõtleksid, mis ema neile tegelikkuses on ja tähendab. Aga ka päev meestele, kes tähtsate tööde – arendamise ja loomise kõrval mõistaksid elu ja kultuuri jätkumise tegelikkust. Emadepäev on päev kogu rahvale, et tunnetataks perekonda riigi vundamendina ning ema rolli perekonna nurgakivina.
Seda on eriti oluline meenutada täna, mõni päev enne emadepäeva. Täna hommikul võis elektroonilisest meediast lugeda, et Statistikaameti andmetel sündis 2011. aastal 14 679 ja suri 15 244 inimest, mis on vastavalt 1146 sündi ja 546 surma vähem kui aasta varem. Sündide suure vähenemise tõttu oli sündide ja surmade arvu vahe ehk loomulik iive taas negatiivne (-565). Põlvamaal sündis möödunud aastal 268 last, mida on 20 vähem kui 2010. aastal. Summaarne sündimuskordaja Eestis ehk keskmine laste arv naise kohta oli väiksem kui aasta varem (2011. aastal 1,52 ja 2010. aastal 1,64). Rahvastiku taastootmiseks peaks summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1. Laste saamine üha hilisemas eas on aasta-aastalt tõstnud naiste keskmist sünnitamisvanust. 2011. aastal oli ema keskmine vanus lapse sünnil 29,5 aastat ja esimese lapse sünnil 26,4 aastat. Seega on kõige olulisem just naiste suhtumine ja ühiskonna suhtumine naiste erinevatesse rollidesse. Kahjuks ei ole ema roll karjääri tegemise ja elu nautimise kõrval eelistatud. Peeter Põld on 1929 aastal emadepäevaga seoses täheldanud järgmist: „Ema roll ei ole meie päevil moes. Tema krobelised kehavormid ei vasta moelehtede saledale tiisikustüübile. Tema krobelised töökäed ei anna ennast pehmeks ja läikivaks poleerida mingisugusel maniküürikunstil. Temal ei ole aega iluduskuningannadega võidu päevi veeta „mõjuvõimsaks jumalaks saanud“ riietuse teenistuses või „armukunstide“ õppimises, et „vahetada alati välimust“ ja meeldida „kires otsivaile pilkudele („Päevaleht“, 1929 nr 80). Ema olla ei ole „ilus“. Ema olla ei ole lõbus. Ema olla võtab vabaduse „armumängu“ mängida ja meestekarjad enese järel jooksma panna. Ema „ilu närtsib ühe mehe meelevalla piirides“ ja tüütute laste eest hoolistemises … Meie aja ideaaliks on küll naine-teadlane, naine-kunstnik, naine-tegelane ilma lasteta või ühe-kahe võsuga, kes ei seo ja keda võib teenija hooleks jätta, naine-hetäär(armuke), värvitud ja võltsitud, igatahes aga mitte ema, kes ümbritsetuna lastest elab nendele ja leiab selles oma täielikuma maise rahulduse ning elu eesmärgi. Heal juhul meil tahetakse olla ema muu kõrval, mitte esmajoones.“ Tänased mured on 83 aasta tagusega võrreldes sarnased ja pigem süvenenud.
Head emad, kuna olemas olete Teie, siis on ka eelkirjeldatust teistsugust arusaamist. Selle eest Teile suur tänu. Põlvamaa Meeskoor soovib käesoleval aastal tunnustada Põlvamaa emasid neljandat korda. Vaatamata sellele, et meil möödunud aastal ettevõtmine ebaõnnestus, ei jätnud me jonni. Igaüks kes heidab pilgu täna siia saali näeb, et häid emasid on Põlvamaal küllaga. Just seepärast palusime Teid täna siia Andres Lehestik luuletusega, mille viimane salm kõlab järgmiselt:
Te südant sellist tundes andke teada,
me tahaks teda väga tänada.
Just nõnda ilusate südamete pärast
me Põlvamaal jääb elu elama.
Me ei tee konkurssi, ega otsi parimat Põlvamaa ema. Me tahame sel moel tänada oma emasid, oma laste emasid, kõiki Põlvamaa emasid, kes täidavad asendamatut rolli. Just tänu teile elab õitseb ja rõõmustab roheline Põlvamaa. Me täname Teid.
Priit Sibula arvamusplats 