Kas talupoegade seks aitaks Eestit täna

Isegi siis, kui ei süvene möödunud aasta rahvaloenduse tulemuste detailidesse on selge, et arvestades demograafilist olukorda on põhiseaduses sätestatut väga keeruline realiseerida. See tähendab, et ilma kardinaalsete muudatusteta ei suuda me rahvana säilida. Isegi siis, kui oleme väga optimistlikud.
Eesti rahvust ja kultuuri on läbi aegade võimalik säilitada vaid Eesti riigis. Selleks on aga vaja inimesi. Rahvaloenduse tulemusena on elanike arv võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega vähenenud 75 816 elaniku võrra ehk 5,5%. Selleks, et saaksime samamoodi riigina jätkata on vaja tulevikus rohkem inimesi, kui prognoosid meil eeldada lubaksid.
Seega on laias laastus võimalikud kaks stsenaariumi:

  1. Tuua Eestisse suurel hulgal inimesi
  2. Eesti peredesse hakkab sündima rohkem lapsi

Esimese stsenaariumi juures on peamine küsimus: kui üldse inimesi teist poolt piiri sisse lasta, siis kui palju? Oma naabrimehega arutame pidevalt selle teema üle. Kui mina olen pigem skeptiline, siis tema ei näe paremat võimalust kui täiendava 100 000 elaniku Eestisse toomine. Milline on see meie taluvuse piir, et hoida oma rahvust ja kultuuri?
Teine võimalus on, et meie peredesse hakkab sündima senisest enam lapsi. See on esimesest stsenaariumist kordades keerulisem ja aeganõudvam protsess. Esiteks, vaja on stabiilsust ning sealhulgas ja võib-olla isegi ennekõike majanduslikku stabiilsust. Teiseks, mida ütles ka täna Riigikogus esinenud professor Ene-Margit Tiit, et perepoliitika peab olema süsteemne ja järjepidev. Oluline on, et perepoliitika areneks meetmete mitmekesistumise suunas.
Selleks, et saavutada olulist läbimurret on ühiskonnal minu meelest vaja „korralikku raputust“. Ellu on vaja kutsuda ideid, mis ühiskonda veidi muudaks. Peame liikuma praeguse vanemaealise ühiskonna keskselt mõtteviisilt perekeskse mõteviisi suunas. Täna Andrei Hvostovi poolt uuesti meenutatud MTÜ Noor Eesti idee: igale inimesele hääl on kindlasti just üks selline jõuline samm perekeskse mõtteviisi suunas. Hääl alates sünni hetkest, mille lapse täisealiseks saamiseni realiseerib tema vanem. Olen veendunud, et selle mõtteviisi tulemusena kerkib ühiskonna keskmesse Eesti pere ja tema rõõm ning mure. Kas see aitab meid või on lahendus talupoegade seks, nagu pärast Põhjasõda? See viimane oli Hvostovi meeleolukas näide tema ajalooõpetajast abikaasa poolt kontrolltöös saadud vastusest küsimusele, mis aitas säilitada eesti rahva pärast Põhjasõda.
Lisaks sündivuse kasvule on rahvaarvu suurendamiseks võimalusi veel. Endiselt rahastatakse Eestis aborte riigieelarvest. Ja suhtumine abortidesse on täna pigem küsimus meditsiini kui moraali valdkonnast. Ma olen enam kui veendunud, et muudatusi tegemata jõuaksime tõenäoliselt ühe inimpõlve pärast samasuguse arusaamiseni eutanaasia küsimuses. Arvestades demograafilist seisu on see paratamatu. Vanemaealine elanikkond kasvab ning neid ülalpidav osa ühiskonnas kahaneb järjepidevalt. Inimesed ei taha leppida elukvaliteedi langusega ning nõnda me paratamatult selle küsimuseni jõuamegi. Mina isiklikult ei saa mitte kunagi toetada eutanaasiat, põhjusest olenemata. Üks põhjuseid, miks ma poliitikaga tegelen on just nimelt see, et surmakultuuri põlistavaid arusaamisi jääks vähemaks ning neile oleks vastukaal.

Üks kommentaar “Kas talupoegade seks aitaks Eestit täna

  1. Mõelda tuleks ka sellele, et kõrgelt haritud ja edukama mõtlemise viljelejad paljuneksid. Tundub, et vanemahüvitis toetab pigem vaesuse piiril olevate alkohoolikute lastevabrikuid.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.