Kooseluseaduse üle peab otsustama rahvas

Täna toimus riigikogus arutelu kooseluseaduse rahvahääletusele paneku üle. Pidasin seal IRL nimel järgmise kõne:

Head kolleegid,

Kooseluseadus on ilmselgelt selle koosseisu kõige enam tähelepanu pälvinud eelnõu. Selleks on ka tõsine põhjus. Vaatamata eelnõu algatajate püüdele kõnelda sellest eelnõust, mis puudutaks justkui vaid kahe täiskasvanud inimese suhteid, seda mõistavad nüüdseks juba kümned või isegi sajad tuhanded inimesed, et see pole kaugeltki nõnda.

Selle seadusega püütakse ümber kujundada meie arusaamist ühiskonna ja kultuuri alusväärtustest. See eelnõu on vaid osa tegelikest eesmärkidest, milleks on homoabielude seadustamine. Nõnda rääkis ka näiteks õiguskomisjoni poolt korraldatud arvamusseminaril Christian Veske, kes ütles, et samasoolised on nõus tulema ülejäänud ühiskonnale vastu ning mitte kohe homoabielusid nõudma.

Jälgides teistes riikides toimunut tundub, et kahjuks on see üsna tõenäoline. Kõige kurvem on aga see, et tõenäoliselt tekitab see seadus vaid palju paksu pahandust ning tegelikke lahendusi ei paku kellelegi. Enne selle eelnõu menetlust ei olnud ühiskonnas mingeid probleeme, ei kõneldud vihast ega loobitud vastastikku solvanguid. Loomulikult olid inimesed teadlikud, et meie kõigi kõrval elavad samasoolised paarid, see ei häirinud kedagi. Selle eelnõuga on algatajad tahtlikult või tahtmatult suutnud ühiskonnas saavutada lõhestatuse, inimesed on valinud poole. Aga see pool ei lähe rahvuse, vanuse ega millegi muu sellise pinnal. See on väärtuste konflikt.

Kooseluseadus lõhub suure hulga inimeste jaoks piirid perekonna mõistest ja sellest, mis on nende jaoks püha. See eelnõu püüab kirjutada ringi senised arusaamised inimeseks olemisest ja elu alustest – tegu on sügava kultuurilise nihkega. Põhiseaduse paragrahvi 27 alusel on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Tõsi, kahjuks puudub seadustes perekonna legaaldefinitsioon, aga kui lugeda põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, siis on üheselt selge, et silmas peetakse mehe ja naise vahelist liitu – ja selleks on sügav põhjus, sest vaid mehe ja naise ühendus saab imelisel eluandval moel tagada rahva püsimise ja kasvamise. Samamoodi mõistab seda enamus Eestimaa elanikkonnast ning just nii pidasid seda silmas ka põhiseaduse loojad. Kui me ei saa enam elementaarstest mõistetest aru, siis avagem Eesti keele seletav sõnaraamat, mille järgi on:

perekond – abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda

abielu – mehe ja naise (harilikult ametlikult registreeritud) perekondlik liit ning kooselu

Septembris avaldasid vandeadvokaadid Aivar Pilv, Ilmar-Erik Aavakivi ning Jaak Siim põhjaliku õigusliku analüüsi, milles jõuti põhijärelduseni, et põhiseaduse paragrahvi 27 algne eesmärk oli omistada eriline kaitse perekonnale kui mehe ja naise vahelisele liidule. Analüüsi koostajate arvates ei võimalda Põhiseaduse Assamblee istungite protokollid, Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne ja käesolevaks ajaks kujunenud Riigikohtu praktika jõuda järeldusele, mille kohaselt oleks PS paragrahv 27 lg 1 algne eesmärk olnud ka samast soost isikute vahelise koosluse eriline kaitsmine perekonnana.

Seaduseelnõu toetajad, sh president Ilves, räägivad, et aeg on muutunud. Aga aeg ei muutu ju iseenesest. Meie muudame aega ja osad meist tahavad sundida muutma ka arusaamisi, ideaale, tõekspidamisi. Viimasel ajal on hakatud jõuliselt ümber defineerima teisigi sõnu peale perekonna ja abielu. Nõnda kuuleb üha tihedamini, et demokraatia ei tähendavatki enam riigielu korraldamist lähtudes rahvaenamuse tõekspidamistest ja tahtest. Siis jääb mulle eriti arusaamatuks, mida me siin riigikogus teeme. Kuidas peaks parlament töötama? Kuna meil pole kõige kohta legaaldefinitsioone, siis lisaks rahva hulgas mõistetavale, pöördusin siingi eesti keele seletava sõnaraamatu poole, mis annab sõnale demokraatia järgmise vaste:

demokraatia – rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused

demokraatia on sotsiaalsete suhete vorm, kus ühine tegevus grupis vastab enamuse soovidele

Hiljutisest TNS Emori uuringust nähtub, et koguni 67% ehk 2/3 elanikkonnast ei poolda homoseksuaalse paari riiklikku tunnustamist perekonnana (51% ei poolda üldse ning 16% pigem ei poolda). Ka augustis ERR-i tellitud uuringust nähtus, et kooseluseaduse vastuvõtmine oleks vastuolus kõigi parlamendierakondade valijate enamuse ootuste, tõekspidamiste ja tahtega. Me kõik teame, et see oleks ühemõtteliselt käik vastu rahva tahtmist – see oleks rahva tahtest jõuga ülesõitmine.

Arvestades Eesti ühiskonnas aastasadadega kujunenud tõekspidamisi, meie kultuurikonteksti ning rahva ennekuulmatult jõulist vastukaja kooseluseaduse menetlusele on meie ettepanek panna kooseluseadus rahvahääletusele. Kutsume kõiki saadikuid üles seda toetama.
Ärgem kartkem anda rahvale võimalust meie ühiskonnaelu korraldamises kaasa rääkida. Näidakem, et olete demokraadid mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Usaldagem otsus rahvale!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.