Laste abistamisest ja kaitsmisest

DSC_0065Eile toimus parlamendis Lastekaitseseaduse II lugemine. Rääkisin seal ilma hüsteeriata asjadest, mis mulle olulised: perekond, lapsed ja nende õigused, kohustused ning lootus abile. Kasutasin oma kõnes Varro Vooglaidi poolt kirja pandud mõtteid. Eilne kõne:

Head kolleegid
Mina lähtun oma elus ideaalidest. Muidugi ma tean ja näen, et elu meie ümber on tihti ideaalidest kaugel, kuid sellegipoolest – või ehk just selle pärast – tuleb sihte seada ja ideaalid peavad olema. Ka õigusloomet tehes peame meie siin lähtuma justnimelt ideaalidest. Näiteks sellest, et lapsel on armastavad ema ja isa. Et me oleme valmis pidama perekonda pühaks ning vajadusel ka perekonda aitama. See eelnõu, mida mõni on nimetanud maailma parimaks ei kannata kriitikat. Me teeme selle eelnõuga lastekaitses hulga samme edasi, ühiskondlikus mõttes on need aga sammud vastupidises ehk vales suunas. Ideoloogiline telg on selle eelnõu puhul väärakas. Meie siin, ega mitte ükski valitsus pole taasiseseisvunud aja jooksul teinud midagi selleks, et PEREKOND, meie ühiskonna püsimise ja kasvamise alus oleks kaitstud ja au sees.
See täna arutatav eelnõu toob mulle tahes-tahtmata meelde paralleeli vähem kui kuu aja eest vägisi ja vastu rahva tahtmist vastuvõetud kooseluseadusega. Siis räägiti, et kelleltki ei võeta midagi ära. Võib-olla mõned eelnõu toetajad ka uskusid seda. Aga veelgi kurvem on see, et kooseluseadus ei andnud ka kellegi midagi juurde. Tekitas vaid palju paksu pahandust ühiskonnas Samamoodi juhtub ka lastekaitseseadusega, mille praegune redaktsioon võtab lapselt ema ja isa ning annab talle last kasvatava isiku. Esialgu võib-olla ei tundugi nii õudne, kuid peame mõistma, et iga sogane definitsioon kergitab järgmise probleemi ega too lahendusi. Me võime aborti nimetada abordiks või, nagu see tegelikult on, sündimata lapse tapmiseks – sisu jääb samaks, aga mõtteviis muutub aegapidi. Peame seda tunnistama. Nagu tolgendamisest, mis on selgelt halvakõlaline sõna, on saanud hängimine, mida enamus peab normaalseks. Meid ei häiri enam väga kusagil hängivad lapsed. Tegelikult on aga häda suur, kui need lapsed on sedasi sihitult “laokil”, aga meid see ei huvita. Me täna ei räägi siin sellest kuidas neid aidata, vaid arvame, et nad vajavad kaitset. Head kolleegid, need nagu mitmed teisedki lapsed vajavad ennekõike tähelepanu, hoolt ja abistamist ja alles siis kaitset. Me peame mõtlema, kuidas aidata lapsi ja perekondi kus nad kasvavad. Abivajav ning hädaohus olev laps peaks seaduses olema selgesõnaliselt defineeritud. Meie aga tegeleme selles eelnõus hoopis teise küsimustega:
Esiteks loob see eelnõu arusaamise justkui tuleb lapsi kaitsa nende vanemate eest. Luuakse nägemus vastandlikust suhtest laste ja vanemate vahel ning siis kujundatakse regulatsioon, millega tagada riigi abi nõrgemale poolele ehk lastele.
See eelnõu kannab eneses sotsialistlikku mentaliteeti, mille kohaselt riik sekkub üha enam vanemate õigusesse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest – vanemad taandatakse positsiooni, kus nende loomulikku õigust oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda hakatakse käsitlema riigi poolt omistatud privileegina. See on nähtav ka tõsiasjast, et algselt puudus lastekaitseseaduse eelnõust viide põhiseaduse §-s 27 sätestatud põhimõttele, mille kohaselt on vanematel esmane õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Samuti puudus eelnõust viide seonduvale printsiibile, et lapse arengu ja kasvamise loomulikuks keskkonnaks on perekond. Igal juhul ei ole uue lastekaitseseaduse eelnõus endiselt mitte sõnagi laste loomulikust õigusest emale ja isale – “ema” ja “isa” on sõnad, mida lastekaitseseaduse eelnõus ei mainita mitte kordagi.
Eelnõust jäävad välja mitmed kehtivas lastekaitseseaduses sisalduvad olulised põhimõtted, mis jaatavad selgesõnaliselt mitte üksi laste õigusi, vaid ka nende kohustusi. Laste kohustuste väljatoomine eelnõus on oluline mõistmaks tasakaalustavat konteksti, mille raames tuleb laste õigusi tõlgendada. Ilma laste kohustuste selge väljatoomiseta võib juhtuda, et seadust hakatakse väär-tõlgendama, nagu kujutaks vanemate poolt oma laste moraalsete, perekondlike ja sotsiaalsete kohustuste täitmise nõudmine endast tegevust, mida võib käsitleda laste õiguste rikkumisena ja sellisena omakorda õigustusena riiklikuks sekkumiseks perekondlikesse suhetesse.
Probleemiks eelnõu juures on tõsiasi, et see küll sätestab, et lapsi puudutavates asjades tuleb lähtuda laste parimatest huvidest, ent samas jätab määratlemata, et last otseselt või kaudselt mõjutavate otsuste tegemisel tuleb laste parima huvi väljaselgitamiseks lähtuda ennekõike perekonna huvidest ja vanemate seisukohtadest ning konflikti korral kellegi teise seisukohtade või huvidega lähtuda võimaluse korral esimesena mainitust. Sellise väljajätmise teel on lahjendatud võimalust väita, et seadust tõlgendades tuleks alati eelistada sellist lähenemist, mis ei vastanda laste ja vanemate huve, vaid püüab neid koos käsitleda. See loob omakorda paremad võimalused vanemate ja perekonna õigustesse sekkumiseks
Lastekaitseseaduse eelnõu keelab küll pornograafilise sisuga materjalide levitamise laste seas, kuid samal ajal ei ütle sõnagi mitmesuguse muu info levitamise kohta, mis samuti kahjustab laste füüsilist või vaimset tervist või nende kehalist, intellektuaalset või moraalset arengut.
Et mitte käituda silmakirjalikult, peaksime mõtlema tõsiselt ka sellele, milles seisneb pornograafilise sisuga piltide ja filmide laste hulgas levitamise keeld. Kui seadusandja on selle keelu eesmärgi saavutamisest reaalselt huvitatud, siis tuleks tõsiselt kaaluda ka pornograafilise sisuga materjali kättesaadavuse ulatuslikku piiramist internetis, sest kõigile lastele, kel on juurdepääs internetiühendusega aruvutile või telefonile, on kõige võikama sisuga pornograafia kättesaadav vaid mõne hetkega.
Kokkuvõtteks on uue lastekaitseseaduse eelnõus palju tõsiseid ja põhimõttelisi probleeme, millest nähtub taaskord, kuidas seadusandlik suundumus Eesti Vabariigis on muutumas perekonnavaenulikumaks, aga seeläbi tegelikult ka inimvaenulikumaks. Kui nüüd küsida, miks mina või IRL ei teinud muudatusettepanekuid, siis kinnitan, et need probleemid mida käsitlen, need ettepanekud ja mured kajastusid MTÜ Ühendus Emade ja Laste Kaitseks, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, intensiivne grupp Perekonna ja Laste kaitseks poolt esitatud ettepanekutes.
Paljude riikide kogemus näitab, et niisugune õiguslik regulatsioon, nagu eelnõuga tahetakse kehtestada, toob kaasa väga tõsiseid probleeme, ennekõike just seonduvalt avaliku võimu kaugelt liiga jõulise ja ulatusliku sekkumisega perekonna loomulikesse õigustesse. Norras, mille regulatsioonist on eelnõu väljatöötamisel lähtutud, eraldatakse igal aastal perekondade juurest rohkem kui tuhat last ning nii mõnelgi juhul on laste eraldamine oma emast ja isast olnud selgelt põhjendamatu – väidetavalt on sarnane olukord ka Soomes ja mitmes teises riigis, kus laste perekondadelt jõuga äravõtmisest on kujunemas järjest ulatuslikum ühiskondlik probleem.
Kahetsusväärseks tuleb pidada eile sotsiaalministeeriumist meile saabunud anonüümset tõde. Meile on valmistatud ette eelnõu ja eile saabus ka kiri, et ärge nähke liialt vaeva ja mõelge sellele. Teie eest on mõeldud. Teil on vaja see vaid vastu võtta. Minule niisugune arusaam ei sobi.
Kõige suurem põhjus, miks ma sellele eelnõule vastu olen, pole mitte see, mida seadusest võib lugeda, vaid ennekõike see, mis on jäetud kirja panemata ehk ei taheta täpselt defineerida: kes on abivajav või hädasolev laps ning kes ja millal peab teda abistama. Eelnõu räägib sellest, et riik läheb appi kohalikule omavalitsusele, jätab aga reguleerimata selle, kes ja millal läheb appi lapsele või perekonnale, kes abi vajab. Ning päris lõpetuseks arvan, et meil pole tarvis mitte lastekaitseseadust vaid abivajava lapse abistamise seadust.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.