Sunnitud sõprusest ja vihakõnest

Viimastel päevadel on meie poliitikamaastikul aset leidnud pöördelised sündmused, aga mitte sellest ei taha ma rääkida. Kaitsepolitsei teeb oma tööd hästi ja see on hea. See, et varastada ei tohi, on lapselegi selge. Samas on hetkel olulisemaid teemasid.

Nädala eest esmaspäeval parlamendi hooaega avades kõnelesid riigikogu esimees ja president pagulastest, kooseluseadusest ning vihakõnest.

Just vihakõne on see maagiline mõiste, millest paljud liberaalse maailmavaate esindajad loodavad lahendust pingestunud olukorrale ühiskonnas. Omamoodi MMS (Miracle Mineral Solution ehk kloordioksiid), manustad piisavalt suure doosi ja patsient ei ole enam kunagi haige. Võimalik, et see ei ole lõpuni hea võrdlus. Päris kindlasti ei ole vihakõne eelnõu eest seisvate sotside ja liberaalide otseseks sooviks ühiskonda hävitada, loomulikult soovivad nad Eestit paremaks muuta. Tee põrgusse on alati sillutatud heade kavatsustega.

On tõsi, et meie kodumaa on verbaalsel tasandil täis vihkamist, mis kontsentreerub hirmuäratava tasemini, kus sellega kaasneb juba ka esimesi vägivalla ilminguid. Loomulikult on see masendav. Tähelepanelik vaatleja saab ometi aru, et vihkamine ei ole mitte diagnoos, haigus ise, vaid selle sümptom. Haiguseks on mõnede inimeste soov ühiskonda vägisi muuta, sundides meid selga pöörama rahvusriigile, kultuuripärandile ja harjumuspärasele elukorraldusele. See tekitab viha. Õnneks on eestlased tasakaalukas rahvas, mõnes teises kultuuriruumis näeksime praeguses olukorras tänavail kontrollimatut vägivalda.

21. septembri Vikerraadio saates „Reporteritund“ väitlesid vihakõne teemal vasakliberaalse maailmavaate esindaja Mall Hellam ja katoliiklik konservatiiv Markus Järvi. Saade oli iseenesest huvitav. “Ahaa!” ütles Mall Hellam, kommenteerides Markus Järvi kahtlusi liberaaldemokraatlike ja liberaalvasakpoolsete väärtuste ülevõtmise osas. Hellam jätkas hüsteeriliselt: “Oleme paremad kui Rootsi, oleme paremad kui Holland ja oleme paremad kui …” Saan aru, et tema arvates peaks need riigid meie eeskujud olema. Seejärel tuli ta välja trumbiga: “Ma räägin liberaalsest demokraatiast, see on üks konkreetne asi koos oma põhiväärtustega, mis kaitseb vähemusi, mis kaitseb võrdõiguslikkust, mis kaitseb inimõigusi. Kui need väärtused on teile vastuvõetamatud, siis öelge, millised väärtused teile sobivad.” Kes meist ei sooviks inimõigusi Hollandi kastmes (la sauce hollandaise)?

Mina, Priit Sibul, tahan küll, et Eesti oleks parem kui Holland ja parem kui Rootsi. Mulle ei meeldi Hollandi liberaalne narkopoliitika, legaliseeritud prostitutsioon ja koloniaalajalugu, mis on riigi rikkusele aluse pannud nõrgemate rahvaste ekspluateerimise ja orjastamise kaudu. Mulle ei meeldi Rootsi pagulaspoliitika, immigratsioonipump, mis tekitab meie naaberriigis tõsiselt pingeid. Ei meeldi ka rootslaste mädandatud heeringas. Ometi on Hollandis positiivseid eeskujusid pakkuv haridussüsteem ja äge jalgpallikultuur. Rootsis on teatavasti suurepärased lihapallid.

Sel hetkel, kus Eesti on valmis üle võtma kõik, mida meile läänest ja idast peale surutakse, lakkab Eesti rahvusriigina olemast. Loomulikult peame olema paremad kui Holland või Rootsi, meil polegi teist teed. Kindlasti tasub asju ka üle võtta, aga eeskujusid ettevaatlikult valides.

Markus Järvi jättis saates positiivsema mulje. Siiski unustab ta oma kirglikus väljenduses selle, et valitsuses viibib IRL, kes on selgelt olnud vastu kooseluseadusele (vaadake hääletustulemusi ja programmi). Andestage, et meil ei ole kombeks lärmata ja praalida sellisel viisil, nagu EKRE seda teeb. “Kui on must, näita ust” – efektiivset pagulaspoliitikat saab ka viisakalt teostada. Justiitsminister Reinsalu on väljendanud oma seisukohta üheselt: ministeerium oma ressursse äpardunud kooseluseaduse edendamiseks ei kasuta. IRL ei toetanud riigikogus kooseluseadust ega näe ka vihakõne eelnõul perspektiivi. Edasine on riigikogu kätes ja nagu te teate, on IRL konservatiivse maailmavaatega erakond.

Miks mina vihakõne praeguse eelnõu regulatsioonile vastu olen?

Ma olen olnud poliitik juba mitmeid aastaid. Jõudsin sellise valikuni pärast seda, kui töötasin maksuametis, kus ma nägin, et repressiivmeetmete ja puudulike seaduste kaudu ühiskonna korraldamine ei ole efektiivne tee.

Poliitikuna kogen ma pea igapäevaselt sõimu, viha ja vihkamist. Pahased inimesed võtavad sõna ka minu vastu ja teevad seda tihti vägagi teravalt. See ei ole normaalne, aga on sellegipoolest mõistetav. On ju tõsi, et ei valitsus, riigikogu ega erakonnad ei suuda piisavalt oma positsioone rahvale selgitada. Me teeme ka vigu, päris sageli muide. Poliitikaga kaasneb vastutus ja ka vihane tagasiside on parem kui tagasiside puudumine.

Viimane asi, mida ma soovin, on politseiriik ja vaikiv ajastu. Ma ei taha minna tagasi sellesse ühiskonda, millest minu vanemate põlvkond meid välja tõi. Mulle ei sobi riik, kus kodanikule öeldakse, mida ta peab mõtlema või aktsepteerima-tolereerima. Mõneti liberaalne seisukoht, aga ka konservatiivsed väärtused saavad püsida vaid vabaduse kaudu. Väärtused elavad inimestes, mitte riiklikes regulatsioonides.

Mis on praeguses vihakõne seaduseelnõus valesti?

Esiteks, rida sisustamata või väga avaraid mõisteid: „tegevus, millega kutsutakse üles vaenule“, „sotsiaalne seisund“, „inimeste õiguste seadusliku alusteta piiramine“ jne.

Ilmselt saab vaenu sisu selgeks kohtupraktikas – sisu loomine seadusele kohtutee kaudu on nähtus, mida ma Eestis näha ei tahaks.

Teiseks. Seadus seab väga keerulisse valgusse mitmete organisatsioonide tegevuse regulatsiooni tõttu, milles seisab „võrdne kohtlemine ehk inimeste õiguste seadusliku aluseta piiramine“. Kahtlemata käituvad kirikud, üliõpilaskorporatsioonid ning mitmed teised konservatiivsed organisatsioonid seaduse valguses diskrimineerivalt, kuivõrd nende tegevust reguleerib usutunnistus või põhikiri, mitte Eesti Vabariigi seadus. Võrdsest kohtlemisest saab diskrimineerimine ja seadus kaotab igasuguse sisu.

Kolmandaks, seaduse eesmärk. Ma ei näe, et seadus peaks olema vahend, millega suunatakse inimesi viisakale käitumisele, selleks on ikkagi kodune kasvatus. Riik võib küll tahta kodu rolli üle võtta, aga see ei ole mõistlik. Praegune eelnõu võib kujuneda ähvardamise vahendiks, mis annab võimaluse paljude põhimõtteliste debattide summutamiseks.

Neljandaks. Ma ei taha, et Eesti inimese tegevus- ja sõnavabadus oleks piiratud hirmuga, aga just hirm on see, mida lisarepressiivmehhanismidega luuakse.

Viiendaks. Me ei pea olema tingimusteta tolerantsed ja sõbralikud. Euroopat on tabanud rahvaste ränne, siia on saabunud palju meist erineva väärtussüsteemiga inimesi ning me ei tohi end selles olukorras nõrgaks ja võitlusvõimetuks muuta.

Lubage tsiteerida lugupeetud spiikeri Eiki Nestori riigikogu tööaasta avakõnet: “Eelmisest Riigikogu koosseisust pooleli jäänud tööna tuleb vastu võtta ka kooseluseaduse rakenduslik osa. 
Mis mind eriti häirib ja kurvaks teeb, on asjaolu, et need, selle nii-öelda sallivusrünnaku alla sattunud, väidavad end kaitsvat Eestit ja eestlaseks olemist. Kes teile selle õiguse andis?” Tõepoolest, kes üldse annab õiguse inimesele sõna võtta ja oma vaadete eest seista. Mõne arvates oleks parem, kui rahvas oleks vait ja teeniks edasi võimulolija huve. Ma ei saa sellega nõustuda. Tõtt-öelda see häirib mind ja teeb ka kurvaks.

Veel mõtteid Eiki Nestorilt: “
Soovin, et kooseluseaduse rakendusosa arutelul ei solvata mitte kedagi ei siin saalis ega ka komisjoni istungil. Seadus ise on ju vastu võetud. Meie ülesanne ei ole hinnata, kas seadust on vaja. Meie ülesanne on viia sisse muudatused õigusaktidesse tulenevalt juba vastuvõetud seadusest.” Andke Eikile andeks, et ta ei saa aru, et riigikogu liikme töö osaks ongi seaduste hindamine ja vajadusel ka parandamine. Kui parandada ei anna, siis tühistamine.

Üks kommentaar “Sunnitud sõprusest ja vihakõnest

  1. Äge jalgpallikultuur? Cipollino võiks vähemalt jalgpalli teemadel mitte sõna võtta, sest Hollandis on üks kõige vägivaldsemaid “jalgpallikultuure” maailmas.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.