Pagulasvastasus, ehk mis on pildil valesti

Pagulasteema on ülimalt keeruline.  Eile käis meil fraktsioonis Kalev Stoicescu Kaitseuuringute Keskusest, kellega rääkisime olukorrast Süürias. Olukord, mille venelased seal loonud on, käib kokku nende vanasõnaga – mida hullem, seda parem. Näib, et Venemaa pole ainus, kes segast olukorda veelgi segasemaks muuta soovib. Venelastel on lootus, et pinged lähis-Idas aitavad kergitada nafta hinda ning kasvatada nende mõjuvõimu, eesmärk ei ole pakkuda lahendusi.

Eile toimus lisaks Toompeal EKRE meeleavaldus pagulaste vastu. Mul pole kahtlustki, et enamik eestlasi ei soovi siia pagulasarmeed. Seda ei soovi ka kohalikud venelased. Põhjused, miks me pagulasi siia ei taha on ometi erinevad ja seda on näha ka meeleavaldusel. Ometi oli midagi sel pildil, mis riigikogu aknast avanes, valesti. Inimesi oli platsil vähe, vägagi vähe. Ja ausalt öeldes pole see hea. Nõnda on massiimmigratsiooni pooldajatel võimalik öelda, et meelt avaldas vaid väike kamp ekstremiste.

Neil on seda hea teha. Juba on meedias pildid meeleavalduse algusest, kus sinimustvalgete lippudega kolonni juhivad karistatud pedofiil Joel Steinfeld* ja keskerakondlik kloun Neeme Lall, kelledele sekundeerib ükskõik millises poliitilises kontekstis enese eksponeerimisest toituv Kristiina Ojuland.

See meeleavaldus on masendavalt kehvasti korraldatud. Võtke võrdluseks kasvõi SAPTKi korraldatud kooseluseaduse meeleavaldus, mis isegi tõsiseid kooseluseaduse pooldajaid pani austusega korraldajatele alt üles vaatama. Olukord, kus ilmsed provokaatorid saavad piisava rahvahulga puudumisel domineeriva positsiooni on kergelt öeldes masendav.

Rääkides eestlaste tegelikust hoiakust pagulaste suhtes, siis enamik eestlasi on abivalmis inimesed. Hädasolijat soovitakse aidata ja kui vähegi võimalik, siis seda ka tehakse. Paraku on meie võimekus pagulasi aidata on väga piiratud. Kui me toome siia hulga inimesi, keda me aidata ei suuda, siis me tõepoolest loome vaid sotsiaalseid probleeme. Nõnda on isegi valitsuse ja Euroopa institutsioonide vahel kõneks olnud pagulaste arvud ka tõsiselt probleemsed, nõuavad meilt väga tõsist pingutust. Tegelikult oleme me hädas juba olemasolevate pagulastega.

AS Hoolekandeteenused, Vao pagulaskeskuse operaator, kes oma juhi Maarjo Mändmaa isikus ajakirjanduse veergudel pagulaste toetuseks sõna kipub võtma, on praegu Eestis viibivad pagulased tegelikkuses tõsiselt õnnetusse olukorda seadnud. Vaadake kasvõi, mida räägib reaalsest olukorrast reaalne Ukraina pagulane siin hiljutises Postimehe artiklis “Mitte sõnagi eesti keelt oskava Ukraina poisi juhtum näitas, mis on pagulasprobleemi nõrgim lüli.” Tuleb välja, et pagulaskeskuses ei toimu keeleõpet, laste vanemad sooviksid laste kiiret integreerumist Eesti kultuuriruumi läbi koolikeskkonna, aga koolil puudub võimekus tekkivate probleemidega hakkama saada. See muide ei ole kooli süü, tegu on tõsise erivajadusega mis tekib ühest kultuuriruumist teise tulekul ja koolil pole heale tahtele vaatamata rahalist võimekust nii keeruka erivajadusega hakkama saada.

Eestlane on reeglina arukas inimene, kes ei allu manipulatsioonidele ja kipub lollused saatma nö pikale lainele. Nõnda ka massiimmigratsiooni, tõrjub selle meelekindlalt ja intelligentselt.

EKREl ilmus hiljuti propagandaleht, mille kohta Martin Helme ütles: “Mul on hea meel, kui inimesed leiavad tegevust ja partei propagandat teevad. /…/ Ärge ajage segamini, see ei ole ajakirjandus. See on propaganda trükk. See teeb väga hästi oma tööd, nii et ärge palun heitke mulle midagi ette.” EKRE lehes eksponeeriti tänavuste pagulassündmuste kirjelduseks veerand sajandit tagasi Albaanias toimunud sündmuste pilti. Lisaks teisi pilte, mille allkirjad lihtlabaselt valetasid. Arukas lugeja märkab selliseid asju ja märkab ka massiimmigratsiooni pooldav liberalistist nö pagulasesõber.

Ma tean päris hästi, mida tähendab inimeste lolliks pidamine. Üks seltskond IRLis pidas möödunud valimistel võimalikuks teha kampaaniat, mis  alahindas valijat. Kippus inimesi lubadustega ära ostma. Madalapalgalised inimesed ei soovinud mitte saada kopika võrra suuremat sissetulekut, vaid teha inimväärset tööd ja saada tegelikku toimetulekut võimaldavat palka. Maksusoodustus saab sellel teel olla vaid väike, ehkki paljusid abistav oluline osake. IRL sai eksimuse eest karistada. Oluline hulk valijaid pööras meile selja. Valijapoolne karistus on proportsionaalne erakonna tehtud lollusega ja IRLile on see karistus mõjunud hästi, vahel vajatakse arengutõukeks nuuti.

Antud EKRE kaasuse puhul on olukord halvem – nuuti ei saa mitte erakond ise, vaid kõik eestlased, kes tegelikult on massiimmigratsiooni vastu. Meid saab nõnda lollideks või valelikeks ullikesteks sõimata.

Seepärast peaks EKRE teema labastamise asemel tegelema ühisosa otsimisega. Minu hinnangul on seda võimalik leida näiteks ümberasustatavate piirmäära küsimuses ja reaalse pagulaste vastuvõtu võimekuse hindamises. See on koht, kus konservatiivid vajavad tegelikku ühist pingutust. Seda sõltumata erakonnast.

Milline on ideaalne pagulaspoliitika?

Abistada tuleks eelkõige Lähis-Ida kristlasperekondi, kes on seal mail kõige rängema löögi alla sattunud. Läbi Kirikute Nõukogu on kogudused koondunud abivajajaid aitama. See võimakus ei ole väga suur, aga ma usun, et kogudused oma reaalse sotsiaalse infrastruktuuriga, arvukate kontaktide ja abikätega suudavad abivajajaid tõesti aidata. Kindlasti suudavad seda ka mõningal määral Eesti riik kui tema praegused koostööpartnerid pagulaste vallas kui tegelikkusele avatud silmadega otsa vaadatakse. Aidata tuleb nii palju kui võimalik, aga see tähendab tegelikku aitamist, mitte selle mängimist ja meie kohaliku elu turvalisuse ohtu seadmist. Seepärast peame selle käigus hindama ka oma tegelikku võimekust ning andma ka Euroopa partneritele julgelt teada, milline on meie tegelik võime neid vastu võtta ning nendega tegeleda. See oleks kõigi jaoks aus ja õiglane.

Tõrvikutega rongkäikud ei aita meid kuidagi. Nende osas tõmmatakse koheselt paralleele natsi-saksaga, kes meid omal ajal poole Poola eest Nõukogude Liidule maha müüs. Praeguses olukorras PEAVAD konservatiivid käituma konstruktiivselt. IRL, EKRE ja Vabaerakond ka, salaja on nemadki konservatiivid.

P.S. Ekspress avaldas eile pagulasküsimust puudutava juhtkirja, kus Mikk Salu arvab, et Eesti võiks vastu võtta kasvõi 60 000 pagulast kui nood vaid alluks meie elukorraldusele ja seadusele. See, head lugejad on kuritegelik naiivsus. Meie võime uusi inimesi oma peresse vastu võtta sõltub siiski vaid meist endist, eriti kui me tahame neid tegelikult aidata, mitte lihtsalt koormata riigieelarvet suure sotsiaaltoetuste mahuga.

* http://www.postimees.ee/1555065/lapsi-seksuaalselt-kuritarvitanud-suudimoistetud

Üks kommentaar “Pagulasvastasus, ehk mis on pildil valesti

  1. Huvitav, et mingil hetkel mulle tundus, et olete SAPTK-iga pea et ühte heitnud (SAPTK ju tsiteerib ja avaldab enda kodulehel videointervjuusid tavaliselt nendega, kellega neil on sügav vendlaslik suhe). Praegu näen (minu silmis positiivsena), et igal viisil perekonna kaitsmine või pagulasvastasus pole teile siiski vastuvõetav. Mind huvitab, millise silmavaatega vaatab SAPTK Teie poole nüüd, kui olete mõningaid küllaltki teravaid kriitikanooli saatnud? Kas SAPTK on Teid lisanud nüüd nendesse Eesti reeturite nimekirja, keda ei tohi rahvas parlamenti valida? 🙂

    Olen ise küll näiteks selle poolt, et peaksime oluliselt rohkem pagulaste aitamisse panustama ka nende vastuvõtmise kaudu, kuid mind igati rahuldab ka see, kui eestlased otsustavad teisiti, ent oskaksid sealjuures kuidagi rahulikumalt üksteisega asju ajada. Sest ennast mingile kultuurisõjale positsioneerides nagu SAPTK seda teeb… ma ei tea… ei näe lihtsalt, et asi oleks nii hull, hakkamaks eestasena üksteise vastu sõdima niipea, kui mul on SAPTK-i suhtes erimeel. Kas tõesti muid valikuid pole enam peale sõdimise? “Ei ole”-vastus tundub ebausutav.
    Hea oleks muidugi ka see, et mõned uljamad pagulasküsimuse entusiastid saaksid aru, et küllalt on neid, kes toetavad suuremat panust pagulasküsimuses, kuid kelle jaoks nt Sõbralik Eesti vms rõõmsa nimetusega nö progressiivsed kodanikualgatused on oma bipolaarsuse, eestlaste kahte leeri jaotamise kaudu siiski nendeks, kes tekitavad pigem paksu pahandust kui kasu.
    Kokkuvõtvalt: pole nii, et tuleb mingi pagulasmass ja me ei saa nii kui nii teha muud kui neid vastu võtta. Pole ilmselt ka naa, et ainus valik on lasta end värvata nekrutiks mingisse kultuurisõtta liberalismi diktatuuri vastu. Kuid nii ehk naa tuleb meil praegu ja ka edaspidi õppida elama koos inimestega, kel on ja jääb ilmselt ka olema pagulasküsimuses erinev arvamus. Kuidas me ise otsustame, selline saab ka olema Eesti.
    Vot siis. Selline lohisev ja ilukõneline arvamusavaldus siitpoolt.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.