Taas erakoolidest (ja ka teistest koolidest), kommenteerides Eesti Eskressis ilmud Sulev Vedleri artiklit

_MG_8448.jpg

Ekspressis ilmus möödunud nädalal lugu, kus Sulev Vedler kirjutas, et erakoolide rahastamine, millest tänaseks on palju tüli sündinud, on justkui reformierakondlik praak, mida haridusminister nüüd parandama peab.

Selles loos on rida vigu, millele ma teie tähelepanu tahaks juhtida. Toon siin ära mõned väited artiklist ja katsun nende kommenteerimisega mitte liialt palju internetti täita.

1. Riik püüab ju koolivõrku korrastada, paneb ettevaatlikult väiksemaid koole kinni.

Kui mitte vale, siis pooltõde. Haridusministeerium püüab omavalitsustelt üle võtta gümnaasiumipidamist rajades selleks riigigümnaasiume. Mida see tähendab? Riigigümnaasiumi õpet finantseeritakse terviklikult riigieelarvest. Seega, kui ühte omavalitsusse tekib riigigümnaasium ja kõrvalasuvasse ei teki, siis riigigümnaasiumiga omavalitsuse hariduseelarve kahaneb, kõrval tuleb omavalitsusel gümnaasiumipidamise eest ikkagi rahakotti kergendada.

Minu oma valimisringkonnast on lihtne näiteid tuua. Kõnekaks näiteks on Valga riigigümnaasium, mis justkui peaks kaasama ka Otepää lapsed, aga tegelikkuses jääb Valga ebamugavalt kaugele. Kui Otepääl tahta jätkata vähegi mõistlikku elu, siis tuleb omavalitsusel seal gümnaasiumi edasi pidada. Otepää rahva jaoks pole Valga tõmbekeskus, tee või tina.

Kahjuks leiab neid näiteid veel, sületäie jagu. Seega suurendavad läbimõtlemata asukohaga ja liig suured riigigümnaasiumid pigem ebavõrdsust.

Mis puutub põhikoolidesse, siis paljudes kohtades muutub nende pidamine keerukamaks kui gümnaasiumi kõrval pole. Õpetajate koormused ei kipu väiksemas koolis täis tulema kui gümnaasiumist lisatunde ei anta. Põhikoolidel kaob võimalus õpetajaid leida, kui neile pole võimalik täispalka maksta.

Mis puutub väiksemaid koole, mis ehk tõesti liiga suurtes majades tegutsevad ja hoolega maksumaksja raha põletavad, siis neid haridusministeerium ei puuduta. Ju loodetakse haldusreformile, et omavalitsused panevad nood lõpuks kinni, aga juba on näha, kuidas mitmed ühinemised jäävad ära, kuna riik ei taha tegeleda koolivõrguga terviklikult. Omavalitsused peavad koole hambad ristis edasi, kuna kooli sulgemise otsus on sedavõrd ebapopulaarne, et seda pole lihtsalt võimalik langetada. Isegi kahe kooli ühtse juhtimise alla viimine niidab vallavanema maha, just nõnda läks hiljuti Hiiumaal.

Muide, ka siin tuleb meeles pidada, et “kallis” on tihti suhteline mõiste. Küsimus on, kas võimaliku suletava kooli asendav kaugemalasuv kool on mõistlikus kauguses. Mis on mõistlik, on muidugi juba vaieldav.

 

2.Erakoolide peremehed pelgavad, et Ligi ajab nende niigi keerulise äri vussi.

Täiesti absurdne väide. Ma võin päris julgelt väita, et ükski erakool ei tegutse Eestis ärilistel alustel. Isegi aktsiaseltsi või osaühingu vormis peetavatest erakoolidest ei võta omanikud dividende, tegu on sotsiaalse ettevõtlusega selle kõige helgemas tähenduses.

 

3. Millest tulenes terav vajadus erakoolipidajaid täna majanduskriisi tingimustes maksumaksja rahaga toetada?

Taas kord erakoole maksumaksja raha põletamises süüdistav lause on artiklisse osavalt sisse põimitud 2010. aasta Keskerakonna arupärimise läbi. Sama hästi võiks küsida, et miks üldse koole maksumaksja rahaga toetatakse? See oli nüüd väike iroonia. Aga küsiks teisiti, esitaks sisulise küsimuse. Miks maksumaksja rahaga toetatakse ebaefektiivselt majandavaid koole? Siinkohal on kusjuures täiesti ükskõik, kas need koolid on erakoolid, munitsipaalkoolid või riigikoolid. Erakoolid, kes iga kopikat peavad lugema pole kindlasti kõige kallimad õppeasutused. Kallid on koolid, kus suures majas on väga vähe lapsi. Investeeringute mahu ja olemasolevate ressursside mahakandmise tõttu on veel kallimad riigigümnaasiumid, mis rajatakse omavalitsustesse, kus mõnedki koolimajad nii ehk naa tühjaks kipuvad jääma.

 

4. Riik maksab erakoolidele õpilase kohta 1,6 korda rohkem raha kui munitsipaalkoolidele. See on ebavõrdsus, mis süveneb ja tuleb lõpetada.

See tsitaat on tõsiselt eksitav. Riik ei ole vaid haridusministeerium, riik on ka omavalitsus. Loomulikult on hetkel otse riigieelarvest finantseeritav eraharidus exceli real suurem number kui munitsipaalkooli oma, aga see tabel ei sisalda omavalitsuse poolset panust. Tegelikult tuleb nii omavalitsuse kui ka riigieelarve raha täpselt ühtemoodi maksumaksja taskust ja see, milliseid kanaleid pidi see koolini jõuab, on pigem tehniline küsimus. Erakool on kallim lapsevanemale, kes enamasti ka õppemaksu maksab. Miks nad seda teevad, seda tasub juba nende endi käest küsida, aga igatahes on lapsevanemad sellise korraldusega rahul.

 

P.S. Tänud Lauri Luigele, kes oma möödunud nädala Delfi artiklis näitas, et ka tema on üks neist reformierakondlastest, kes on valmis tekkinud keerukas olukorras lahendusi otsima. Tema kommentaari leiab siit: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/lauri-luik-erakoolidega-arvlemine-ei-ole-piinlik-praak?id=73855571

 

Fotol on erakoolina tegutsev Kohila Mõisakool, foto Karl-Kristjan Nigesen

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.