Piirist, rahust ja abielust

Eile tähistati Tartu rahulepingu aastapäeva. Taaskord oli koos nn Põlva sambaklubi. Kaitseliidu Põlva malevast oli sel korral rohkem rahvast, sest just eile alustas taaskord uus sõduri baaskursus, just seesama kursus, mille mina möödunud aastal läbi tegin.

DSC_0243

Olen viimastel päevadel üsna palju mõelnud piirilepingule ja mulle on tekkinud üks esialgu üsna kummastav paralleel piirilepingu ja abielu vahel. Piirilepingut ei ole vaja piiri enese vaid ikka rahu ja rahva jaoks. Samamoodi on ju ka abieluga. Alguses ei arva ju keegi, et abielu tuleb registreerida. Algul kui on armastus ja lained löövad üle pea kokku ei näi ju mingit vajadust formaalsuste järele. Aga sõlmitud abielu on tarvis laste jaoks, et nad saaksid kasvada armastusest tulvil perekonnas. Ja lepingut on vaja ka selleks, kui elul ja inimestel on loojast erinev arusaam ning tekivad probleemid. Siis on hea kui on olemas leping, milles on raamid – õigused ja kohustused. Samamoodi on ka riikidega. Just siis kui tekivad probleemid ja eriarvamused on oluline, et oleks piirileping.

Ma loodan, et konsultatsioonid jätkuvad ning me suudame hoida oma positsioone ning saada ka uue piirilepingu.

Kodukant ja hiiresitt

Möödunud nädalavahetus oli ülimalt mõnus. Polnud mõnda aega maal käinud ja seal oli nii mõndagi muutnud. Hiired olid võimust võtnud, käinud luusinud sahtlites ja mujal maja peal. Linaseemned, mis meil kevad-suvel külvamata jäid, olid maja peal laiali. Kuna kadri- ja mardipäev ei olnud veel mägede taha ununenud, oli Säde veendunud, et keegi tahtis meile “linaõnne” tuua. Arvas, et hiired tahtsid meile lihtsalt linaõnne. Ma arvan ka, et tahtsid ja suutsid meile õnne tuua.

Sangaste 006

Koristamise ja muu vajaliku tegevuse kõrval käisin iga-aastasel Sangaste valla eakate jõulupeol. Sain kutse ja otsustasin osaleda. Kuigi vaatasin internetist, et möödunud aastal osales 125 inimest ja ansambel Suveniir, siis tänavu aasta üle 70 inimese ja ka Suveniiri ei olnud. Pidu oli aga vahva ja vaatamata ilmale olid inimesed välja tulnud. Ja see ongi kõige olulisem. Lisaks söömisele oli loomulikult ka kultuuriline etteaste. Pensionäride tantsurühm Rõõmrullid andsid oma kavaga ülevaate aasta jooksul omandatust. Härrad laulsid ja mängiti kandlel.

Sangaste 007

Lea Korbun oli Sangaste eakate vedaja ja hing, nüüd pärast 9 aastast juhtimist otsustas ohjad järgmistele üle anda. Eks kõik on temaga harjunud ja sellelgi peol oli peadirigendi amet ikka tema kanda. Sain uusi tuttavaid, aga nägin ka vanu. Leppiku Lindaga rääkisime pikemalt. Niisama elust-olust ja mesilastest, keda neile üha enam juurde lisandub. Niiet meie külas on nüüd oma väga tõsine mesinik. Pühade ajal pidime uuesti kohtuma ja suhtlema.

Riigikogus asutati Setomaa ja Kodanikuühiskonna toetusrühmad

 

DSC_0122 Eile 11. aprillil (taas)asutasime Riigkogu Setomaa toetusrühma. Toetusrühmaga liitusid Riigikogu liikmed: Juku-Kalle Raid, Ülo Tulik, Kalvi Kõva, Tarmo Tamm, Peeter Laurson, Meelis Mälberg, Inara Luigas, Priit Sibul. Urve Palo ja Toomas Tõniste. Toetusrühma aseesimees on Urve Palo ja esimees mina.

Loodan juba lähiajal kohtuda ka Setomaa esindajatega, et arutada läbi eesseisvad ja pakilised küsimused. Setomaa jaoks oli ka täna oluline päev, sest regionaalminister Kiisler allkirjastas ja kinnitas Setomaa arengu programmi nõukogu koosseisu.

Teine minu jaoks olulise toetusrühma moodustamine toimus Riigikogus täna. Nimelt sai taasasutatud kodanikuühiskonna toetusrühm, sellegi eestvedajaks valiti mind.  Loodan, et meil õnnestub omalt poolt kaasa aidata kodanikuühiskonna arengule. Senini olen selles valdkonnas osalenud konkreetsete MTÜ-de tegevustes ja seda korteriühistu juhtimisest kuni külaliikumise ‘(MTÜ Kappermäe Selts) kuni haridusseltsideni välja  (Rosma Haridusselts, Jakob Hurda nimeline Põlvamaa Rahvahariduse Selts ning vastloodud Maarjamaa Haridusselts).

Väikese raha eest suured asjad – kohaliku omaalgatuse programm

Kuna kuulun kohaliku KOP komisjoni (osalen komisjonis esimehena), siis möödus eilne päev ringkäiguna maakonnas. Loomulikult ei jõudnud me läbi vaadata kõiki objekte, aga ühe osa maakonnast suutsime läbi käia ning seda pea täies koosseisus (Margit oli koguni kahe lapsega).

Väikese raha eest suured asjad

Meie ringsõit sai alguse üsna maavalitsuse maja naabrusest endisest Põlva Rahvamajast, kus täna linna raamatukogu asub. Sealsamas on ruumid ka Jakob Hurda nim Põlva Rahvahariduse Seltsil (olen ka ise seltsi liige). Sealt edasi liikusime Vanaküla-Holvandi külaseltsi. Vanakülast sõitsime Rasinale, kus tegelik vedur Aare Veetsmann ise kohale tulla ei saanud. Küll aga võttis meid vastu tema abikaasa, kes parajasti lapsi vaatas. Mooste vallas on õige mitu laste päevahoidu valla erinevates külades. Rasinalt sõitsime Leevakule MTÜ Leevakk tegevustega tutvuma. Seal vaatasime hüdroelektrijaama ning seltsimaja. Edasi viis tee Setomaale, kus esimesena külastasime Usinitsa küla seltsingut ning käisime ka kohalikus tsässonas. Karisillal tutvustas Elli Lepasild oma küla tegemisi. Ning siis juba Helduri veetav Lobotka küla Selts ning MTÜ Seto Folklooriansambel Kuldatsäuk külastus.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kõik kasutavad vahendeid eesmärgipäraselt. Rohkem aga võidavad need, kes suudavad kogukonna kaasa tõmmata. Selleks ju ennekõike see programm välja ongi mõeldud. Ent loomulikult on ka neid kohti kus asi tänu mõne üksiku eestvedaja tõttu käima on läinud. Niiet liiga üheselt ei ole võimalik kunagi läheneda. Nõnda nagu ka kasusaajate hulka hinnata. Meie eilne kohtumine lõppes Seto Tsäimajas kus muuseumijuht Lõvi Laine rääkis folklooriansambel Kuldatsäuk tegemistest. Nende viimane projekt oli näiteks seto naise peavüü kudamise õpetus. Kuivõrd kõik, kes veel oskavad peavööd kududa on äärmiselt kõrges eas on oht, et see oskus kaob. Nüüd käib hulk naisi Anna Kõivo juhtimisel koos ning teadmine ja oskus saab edasi antud.

Kuidas Heldurist inimene sai

Kõige huvitavam osa oli see kui Heldur Kotov rääkis kuidas temast külavanem ja “inimene” sai. Ta rääkis, et 10 aasta eest töötas ta metallialal ning tööruumidest väljaspool ajas asju vähe. Siis valiti Lobotka külla külavanemat ning tema sai kõige rohkem hääli. Ta kutsus ka ülejäänud külavanemaks kandideerinud appi ning nõnda pandi alus Lobotka seltsingule ja tegemistele. Tänaseks on Heldur üks aktiivsemaid ja hakkajamaid külavanemaid. Teised külavanemad saavad küsida abi ning muregi kuulatakse ära. Ise ülteski Heldur, et nõnda sai minust inimene, kes töökojast inimeste keskele tuli ja hakkas asjade eestvedajaks.

Konn hüppas, aga kass ei karanud ja …

Täna leidis Rosmal aset midagi, mis paljudes peades juba õige pikalt olnud. Kiired muudatused pole jätnud kedagi puudutamata, aga kuhu need meid viivad. Ikka edasi, kuigi on tunne, et üsna palju on võimalik kasutada mineviku tarkusi ja kogemusi. Üha olulisemaks muutub iga inimene ning tema sisemine areng, koostöö, erinevate asjade ja seoste mõistmine ning loovus.

Tuleviku elukorraldus on palju enam kogukonna põhine kui täna. Aga ta ei ole kindlasti ajaloo taassünd. Eesti on olnud mitmel alal väga edukas. Meil on e-riik ja oli tiigrihüpe. Kas suudame olla suunanäitaja ka oi-riigina (või ka ö-riigina) ning teha konnahüppe.

Evar Riitsaare poolt veetud arutelus, milline võiks olla kogukondlik haridussüsteem jõudsime mõttekaaslaste abil üsna huvitava tõeni. On üsna kindel, et teadmiste ja ainete põhine kool on hääbumas. Loodetavasti on selle asemele tõusmas lapse ja koostöö keskne õppimine. Kui teadmised ja faktid on igal pool meie ümber ja internetis, siis just omakandi keel on see, mis tuleb kogukonnast ja mida ei ole võimalik mujalt õppida. Ja see teeb iga kandi maailma mõistes väga eriliseks.

Nii nagu ma õige mitmes oma kõnes tänavu olen lootnud, et majanduskriis toob meile uue mõtlemise. Et ettevõtlusest saaks elustiil. Ettevõtlus ei ole vaid vorm, mille käigus käibe ja kasumikasvudest kõnelda. See peab muutuma elustiiliks. Nõnda, et pigem on tavalised väikesed perefirmad, kus pere tegevust saab ja seeläbi enesele leiva lauale toob. See on midagi palju enamat, kui esmalt paistab. See annab ajale ja inimestele hoopis uue tähenduse ning teistsugused võimlused. Ollakse enam oma aja peremehed. See aga loob tohutu hulga uusi võimalusi.

Niiet konnahüppeks on vaja vaid uudset mõtlemist ja see tuleb nagunii. Meil on võimalik see lihtsalt ära oodata või hakata ise talle vastu liikuma. Loodan, et Erkki, Toomase, Eva ja Roberti algatus saab tuule tiibadesse. Igatahes andis tänane päev selleks palju lootust ja kindlust.

Edu meile!