Riik ei saa jääda haldusküsimustes kõrvaltvaatajaks

Haldusreformi ja sellega seonduvaga on tegeletud juba väga pikalt. IRL on pakkunud välja rohkem erinevaid versioone kui ma üles oskan lugeda. Kahjuks ei ole meid selles valdkonnas saatnud edu, mille üle võiks rõõmu tunda. Olin veel küllalt noor kui minister Loodus oma kava välja käis. Sellega tegelesid minu erakonnakaaslased ka Partsi valituses ning tegeleme ka täna. Ja nii minul kui erakonnal puudub arusaam, et suudaksime selle käiguga kokku hoida administratiivseid ja halduskulusid. See ei ole kindlasti ainus eesmärk, aga hea kui see nende sammudega kaasneks. Meil on vaja selget ja mõtestatud suhtumist regionaalpoliitikasse. Ainult selge arusaamisega suudame säilitada elu ja töökohti maapiirkondades. Senine vabatahtlikus ja kõrvaltvaatamise tulemusi nägime ka rahvaloenduse tulemustes. Ja nüüd ei ole enam muud teha kui tagajärgedega tegeleda. Et me ei peaks järgmist ringi taaskord vaid tagajärgedega tegelema, siis on vaja muudatusi.

Eile tegeles kultuurikomisjon uue põhikooli ja gümnaasiumiseadusega. Täna hommikul kohtusime haridus-ja teadusministriga samal teemal. Peamine probleem, miks sellega tegeleme on see, et demograafiline seis on drastiliselt muutunud, koolivõrk ja ka sisu pole kahjuks järele jõudnud. Igale omanikule st omavalitsusele tundub, et tema peab veel vastu. Ja nii on ka paljudes teistes küsimustes. Seda mida ei suuda teha koha peal tehakse hiljem tsentraalselt, et me elaksime maksumaksja võimetele natukenegi võimetekohasemalt. Transpordiga tegeletakse juba tsentraalsemalt. Ka menetletav eelnõu tegeleb transpordi temaatikaga. Aga ka siin seisavad ees uued ja suured väljakutsed sest meil tuleb ilmselt uuesti mõtestada kogu see maakonnaliinide, doteeritavate liinide temaatika.

Kui veel korra konkreetsest eelnõust rääkida, siis see eelnõu on vajalik, et võtta maha takistusi neilt, kes soovivad vabatahtlikult ühineda. Viljandi ümbruse vallad on tublid ja on igati mõistlik neilt takistused eemaldada. Aga samas on ka selge, et see absoluutne vabatahtlikkus, mille me oleme seni valinud, ei ole kindlasti piisav ja ühel hetkel tuleb Riigikogul teha ka üks teine otsus, mis kogu kov-maailma kännu tagant välja aitab. riik ei saa olla ainult kõrvaltvaataja. Ja kohalikku elu oskavad paremini edendada ikka kohalikud. Aga peame neile andma selleks võimalused. Täna neid võimalusi ei ole.

Setomaa arenguprogramm – tulevik ja prioriteedid

Setomaa ja muu 042 Setod täna Riigikogus toetusrühmaga kohtumise alguses.

Täna tegid oma korralise aastalõpu visiidi pealinna Setomaa esindajad ülemsootska Leima Aare, noorsootska Leima Mattis, keda saatsid Setomaa “välisministri” Hõrna Aare ning Valdade Liidu juht Timmo Margus. Need kaks viimati nimetatud meest on aastate jooksul teinud Setomaa aga ka teiste pärimuspiirkondade heaks rohkem kui keegi teine. Seda tööd tuleb kiita ja tunnustada, piirkonnas on hulga uusi inimesi ja tegevusi. Aga endiselt ikka ka muresid. Ja nendestki oli meil täna juttu. Lõuna ajal toimus Setomaa asjatundjate komisjoni ettevalmistav koosolek Siseministeeriumis, kus käidi läbi seniseid probleeme, tegevusi ning lahendusi.

On terve hulk probleeme, mis on sarnased teistele hajaasustus piirkondadele. Aga piir, õigemini hetkel küll veel kontrolljoon, on tekitanud probleeme, mis on ainulaadsed. Seda nii selle poolest, et Setomaa rahvas kahel pool piiri elab ning kultuuriruumi ja –tegevust piir  nüüd eraldab. Mure, et pühade ajal kirikusse ja surnuaeda saamine ei ole niisama lihtne ettevõtmine. Millegi pärast on ka probleem mitmekordsete viisade saamisel. Probleemid on ka vara haldamise  ja selle pärimisega seotud.  Teemaks oli veel teede ja teekatete küsimused, energeetika ja haridusvõrk. Ka noorte maale kolimise ergutamisest ning projektist “Tule maale”, mille juured just Seto– ja Võrumaalt.

Setomaa ja muu 047 Noorsootska Leima Mattis täna Riigikogus

Tuleviku seisukohalt pidasime oluliseks, et arenguprogramm jätkuks. Ning järgmiseks perioodiks (soovitatav 5 aastat) peame üheskoos leidma prioriteetsed tegevused ning nägema ette vahendid nende realiseerimiseks. Riigikogu Setomaa toetusrühm teeb järgmise kokkusaamise väljasõiduna Setomaale talsipühil so 8.jaanuaril.

Kohtumiseni Setomaal

Seadustest, samasoolistest ja IRL-st

Ajaleht kirjutas, et: “IRL teatas küll läinud nädalal, et kehtivas korras ei ole tarvis muudatusi teha, kuid see otsus lõi hiljem kõikuma. IRL istub selles küsimuses aruteluks veel kord maha ja kui teema on lahti harutatud, lastakse uue seaduse riigikokku jõudmisel hääletamine tõenäoliselt vabaks ehk saadikud saavad tegutseda oma südametunnistuse järgi.”

See on huvitav, sest minule teadaolevalt arutasime seda küsimust eestseisuses. Eestseisuse otsus oli konkreetne ja lühike:  seisukoha kujundamiseks mitteabielulise kooselu õigusliku regulatsiooni küsimuses toetab Erakond Isamaa ja Res Publica Liit senist olukorra säilitamist.

Ehk eestseisus üksmeelse otsuse kohaselt ei näe me mingit vajadust seadusandlikeks muudatusteks. Ja minu otsus on endiselt sama konkreetne ning ei ole kõikuma löönud.

Minu jaoks on asjad pigem vastupidi. Peame riigina aitama perekonda (mis koosneb vähemalt mehest ja naisest) kui institutsiooni tugevdada. Mõned mõtted mul on, aga kui kellelgi on häid ettepanekuid, siis ootan neid meeleldi.

Reedel 07. oktoobril koguneb Põlvamaa vaimulik mõttekoda, kus osaleb külalisena semiootik Mihhail Lotman ning teemaks on perekond ja armastus.