Setomaa areng ja tädi Milde

Petseris 024

Esmaspäeval tähistati Talsipühi. 18 korda tehti seda ka Petseris, Heljude eestvedamisel. Oli pidulik aktus, mille repertuaar oli kirju, aga siiras ja südamlik. Ning siis tervitused nii meie Värska noortelt tüdrukutelt-naistelt kui Liinatsuraq Tartust. Ja siis muidugi pidulaud.

Petseris 023

Tegime ka Petseri peal pisikese tiiru. Ahto eestvedamisel nägin ja käisin kohtades, kuhu ise ei oleks eales sattunud. Vanad tsässonad, kloostri majandushoov, kohalik arhitektuur ning tädi Milde. Ma loodan, et tema nimi jäi õigesti meelde. See kuidas elavad setod teisel pool piiri, mis moodi mõtlevad ja millest rõõmu tunnevad. Neid asju ei ole võimalik lehest lugeda. Selliseid emotsioone ja ehedust on raske teisel sõnadesse panna.

Eile arutasime terve päeva Obinitsas Setomaa seniseid arenguid ja rääkisime tulevikust. Erilist rõõmu tunti selle üle, et viimastel aastatel on noored tulnud tegevuste ja toimetamiste juurde. Samavõrd oluliseks peeti seda, et see jätkuks. Ja kuna paljudes kodudes on palju muutunud, siis tuleb arutada, mida ja kuidas saab lasteaed ja/või kool kohalikku pärimust edasi anda ja talletada. Tegema peab seal kus võimalik ja seda mis võimalik. Aga tuleb ka arvestada, et seda mis oli ei saa me sellisel kujul kuidagi tagasi.

Petseris 020

Arenguprogrammi osas oli olulisim ühine arusaamine see, et asju saab planeerida ja mõislikult toimetada vaid siis kui programm on perioodina ehk 4 aastaks nagu seni. Siis on võimalik hinnata mõjusid ja teha järeldusi. Lõpuks andis Misso vallavanem Urmas Peegel ülevaate “Tule maale” projektist. See oli veenev ja ma loodan südamest, et nad suudavad seatud eesmärgid saavutada. Igal juhul püüan ise ka abiks olla kui see kuidagi peaks võimalik olema. “Unusta end külla” on igal juhul täiesti võimalik ja lihtsalt realiseeritav, vähemalt seni kuni on kohapeal inimesi, kes kannavad kohapealset kultuuri ning on armsad ja siirad nagu Milde või ka Triin või Kadri või …

Oli väga tegus. Tänud kõigile, kes mind rikkamaks ja paremaks aitasid.